Värvisügavust

Värvisügavus, tuntud ka kui bitisügavus, kirjeldab ühe piksli kohta salvestatud värviteavet. See määrab, kui palju toone ja värve pilti esindada suudab. Mida suurem on värvisügavus, seda rohkem värvitoone saab kuvada, mis tagab detailirohkemad ja realistlikumad pildid.

Värvisügavust mõõdetakse tavaliselt bitides. Näiteks 8-bitine värvisügavus tähendab, et iga värvikanali (punane, roheline, sinine) kohta on 2 astet ehk kokku 2^8 = 256 tooni. Seega 24-bitine värvisügavus (8 bitti punasele, 8 rohelisele ja 8 sinisele) võimaldab kuvada 2^24 ehk üle 16 miljoni erineva värvitooni. See on tavaline "true color" standard, mida enamik digitaalseid seadmeid kasutab.

Madalam värvisügavus, nagu 1-bitine (mustvalge) või 4-bitine (16 värvi), toob kaasa piiratud värvivaliku ja võib põhjustada piltides ribastumist ehk "bandingut", kus värvide üleminekud on selgelt nähtavad. Kõrgem värvisügavus, näiteks 30-bitine või 48-bitine, pakub veelgi suuremat värvitäpsust ja sujuvamaid värvide üleminekuid, mida kasutatakse sageli professionaalses graafikas ja fotograafias.