Väljundvõnke

Väljundvõnke (võnke väljundis) on süsteemi väljundis esinevad võnked või perioodilised kõikumised, mida võib täheldada nii elektriliste kui ka mehhaaniliste süsteemide töös. Need võivad olla püsivad või ajutised ning sageli tulenevad tagasiside, resonantsi või viivituste kaasnemisest ning süsteemi amortiseerimata reageerimisest muutuvatele tingimustele.

Väljundvõngete põhjused on mitmesugused. Olulisimad on liiga suur või ebahea tasakaalustatud tagasiside, faasijätt ja ebapiisav amplituudivõimendus, mis vähendavad süsteemi stabiilsust. Lisaks võivad kaasa aidata toiteallika ebastabiilsus, mittelinearsused, sensorite ja aktuatorite viivitused ning mehhaaniline resonants või struktuurne painde. Võnked võivad olla püsivad või tekkida lühiajaliselt sisse- või väljalülitamisel, koormuse muutumisel või kõrvaliste mõjudega.

Väljundvõngete mõju sõltub kontekstist: need võivad põhjustada signaali kvaliteedi halvenemist, suurendada elektromagnetilist mürataset, tekitada lisakoormust komponentidele ja põhjustada üldist süsteemi jõudluse vähenemist või kahjustusi. Mõnel juhul võivad need põhjustada ka kasutajanähtavaid mürinaid, ebastabiilseid töönäitusid või ohuolukordi näiteks tööstus- ja mehaanilistes rakendustes.

Diagnostika ja leevendusviisid hõlmavad osiloskoobi, spektraananalüüsija või võnkesagedusanalüüsi kasutamist stabiilsuse hindamiseks (nt Bode või Nyquist analüüs). Leevendamiseks sobivad sobiva tagasiside kompenseerimine (PID- või lead-lag kompensatsioon), piisava amortisatsiooni lisamine, filtrite ja toiteallika stabiliseerimine, soft-start mehhanismid ning mehhaanilise isolatsiooni või ressursside dampimise rakendamine. Näidetena võivad DC-DC-konverteerijad või audiovõimendid näidata väljundvõnke, mida korrigeeritakse vastavalt süsteemi vajalikele stabiilsusnõuetele.