Väiketähed

Väiketähed on tähtede rühm, mille mass ja heleduse on oluliselt väiksemad kui Päikesel. Neid peetakse galaktikas väga levinudks ja nad mängivad tähtsat rolli tähtede evoluutiooni ja massi jaotuse mõistmises. Väiketähed hõlmavad peamiselt punaseid kääbuseid ning valgeid kääbuseid, samuti substellar objekte, mis ei jõua tavapärase vesiniku fútsioonini.

Punased kääbused on kõige tavalisemad väiketähed. Nende mass jääb umbes 0,08–0,6 Päikesemassi vahele ning nende spektritüübid ulatuvad hilises K- kuni M-tüüpi tähtedeni. Nad põlevad vesiniku fúusiooni väga kauaks ning nende eluiga ületab sageli universumi vanuse. Nad on heleduselt vaiksed, kuid väga pikaealised, mis teeb neist tähtedest olulise alamhulgad galaktikas.

Valged kääbused on teistsugused väiketähed, sest need on tähtede evolutsiooni lõppstaadiumid. Need tekivad 0,6–1,4 Päikesemassi kandvate tähtede järgselt ja kujutavad endast väga tihedaid objekte, mille suurus on sarnane Maa omaga, kuid mass suur kui Päikesel. Valged kääbused ei tooda uut vesiniku fúusiooni; nad jaotuvad aeglaselt ning hääbuvad heledusest üle väga pika aja.

Pruunid tähed (pruunid kääbused) kuuluvad substellar objektide hulka: neil puudub stabiilne vesiniku fúusioon ning nad ei ole tähed traditsioonilises tähenduses. Nad kiirgavad esmalt vaid järelkülmanud soojust ning on tähtede jaotuses märkimisväärselt levinud, kuid nende klassifikatsioon mõnel juhul jääb väiketähtede piiride taha.

Väiketähed on galaktikas väga olulised, kuna nad moodustavad suure osa tähtede kogumassist. Nad on tihedalt uuritud exolendide otsingudel ja nende elutsüklid ning masside jaotuvus annavad olulist infot galaktika ajaloost. Lähim punane kääbus on Proxima Centauri; valge kääbuse näidetena mainitakse Sirius B. Väiketähed võimaldavad mõista tähtede arengut ja atmosfääri ning neid kasutatakse laialdaselt ka galaktilise populatsiooni modelleerimisel.