Vigakäsitlejad

Vigakäsitlejad on tarkvara osad või arenduspraktikad, mis tegelevad tekkivate vigade ja erandite käsitlemisega programmi täitmise ajal. Nende eesmärk on tagada süsteemi töökindlus, pakkuda kasutajale arusaadavat tagasisidet ning võimaldada vigadest turvaliselt taastuda.

Vigakäsitlejate peamised kohustused on vigade avastamine, nende klassifitseerimine raskusastme või tüübi järgi, sündmuste logimine ning teavitamine. Vajadusel käivitavad nad taastumise või puhastamise mehhanisme, tagavad ressursse hoolimata jätmise ning säilitavad andmete järjepidevuse.

Mõnes keeles kasutatakse erandeid (try-catch blokid), teistes on peamine viis vigade tagastamine või signaalid. Sageli on kasulik kasutada nii keskset kui lokaalset käsitlemist ning hoida vigade levik loogiliselt kontrollitavana. Näiteks Rust kasutab tulemusetüüpi Result<T, E> ning ?-operatsiooni vigade edasikandmiseks; Go tagastab vead tavaliselt eraldi muutujana (error); JavaScript, Java ja Python kasutavad erandeid try-catch.

Arhitektuuriliselt jagunevad vigakäsitlejad sageli keskse vigahaldusloogika ja kohalike käsitlejate vahel. Keskne loogika käsitleb üldised vead ja taastumise skeeme, samas kohalikud käsitlejad tegelevad konkreetsete kontekstide või moodulite veurünnakutega. Mõisted nagu middleware ning vigapiirid (error boundaries) kasutatakse, et kontrollida vigade mõju ja säilitada kasutajakogemust.

Parimad praktikad hõlmavad selgete ja turvaliste veateadete pakkumist, tundliku teabega mitte liialdavat vigaesitust, piisavat logimist ning ressursipuhastust. Samuti on oluline testida vigade käsitlemist nii sünkroonsetes kui ka asünkroonsetes olukordades ning jälgida jõudluse ja stabiilsuse mõju.

---