Veterinaar

Voterinaar ehk veterinaar on loomade tervise ja heaolu tagamisega tegelev meditsiinitöötaja. Ta tegeleb ennetus-, diagnostika- ja ravitegevusega ning töötab kodu- ja põllumajandusloomade, eksootiliste ning metsloomadega. Peamine eesmärk on looma heaolu kaitse ning omanikele suuniste andmine loomade hooldamisel ja haiguste ennetamisel.

Haridus ja litsents: Veterinaariks saamiseks on vaja kõrgemharidust veterinaarmeditsiinis ning kohalikku litsentsi või registreeringut. Õppused kestavad umbes viie kuni kuue aasta ning sisaldavad praktikat. Pidev täiendõpe on tavapärane osa kutseELI kohustusest.

Põhiülesanded hõlmavad regulaarsed kontrollid, vaktsineerimine, parasiitide tõrje ning toitumise ja elustiili nõustamist. Diagnoosimine põhineb laboritestidel, radiograafial ja ultrahelil; haiguste ravi hõlmab medikamente, kirurgiat ja anesteesiat. Loomade heaolu ja eetika on töö kesees.

Töökohtadeks on kliinikud ja haiglad, farmid, loomaaedade ja uurimuskeskuste töökohad, avalik tervis ning toiduohutus; samuti osalemine teadus- ja arendusvaldkonnas ning loomade tervise alaste poliitikate kujundamises.

Spetsialiseerumised on laialdased: väikeloomade ja suurloomade kliiniline praktika, internaarne meditsiin, dermatoloogia, kirurgiad, oftalmoloogia, anaestesioloogia ning eksootiliste loomade erialad. Mõnes riigis on võimalik saada erialane kutsekvalifikatsioon või sertifikaat.

Ajalugu: Formaalse veterinaarhariduse ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu; Lyonis 1761 asutati esimene veterinaariasem Claude Bourgelat’i eestvedamisel. Tänapäeval on amet reguleeritud ning diplomi omamine on oluline nõue.