Vesinikkloriid

Vesinikkloriid (keemiline valem HCl) on värvitu gaas, mille terav lõhn on kergesti tajutav. See fumeerib niiskes õhus, moodustades vesinikkloriidhapet. Gaasilise HCl lahustamisel vees tekib tugev hape, mis dissotseerub hüdroniiumi (H3O+) ja kloriidi (Cl−) ioonidena.

Looduses esineb vesinikkloriidi mitte kui vabak gaasi suuremates kogustes; see esineb vulkaaniliste gaaside koostises ja atmosfääris traces. Tööstuslikes ja abitöödes võib HCl tekkida erinevate kloriine kasutavate protsesside kõrvalsaadusena ning samuti eri reaktsioonides, kus vesi või suured kogused vesiniku ja kloori kokku puutuvad.

Tootmine ja tarnimine: Tööstuslikult toodetakse vesinikkloriidi peamiselt otsese reaktsiooni H2 ja Cl2 vahel: 2 H2 + Cl2 → 2 HCl. Gaas lahustatakse vees soovitud kontsentratsiooniga HCl lahusesse. Laborites võib vesinikkloriidi gaasi eraldada kontsentreeritud väävelhappe ja naatriumkloriidi reageerimisel NaCl + H2SO4 → NaHSO4 + HCl, ning gaasi kogutakse ja lahustatakse.

Keemia: HCl on tugev hape ja vees hüdroniiumi ning kloriidi ioonide moodustumise lähteained. See moodustab metallikloriide erinevate metallide puhul ja reageerib alustega kloriidide moodustamiseks. Gaasiline HCl on väga vees lahustuv ja kasutatav nii hapevaldkonnas kui ka orgaanilise sünteesi reagent.

Rakendused ja ohutus: HCl on oluline tööstuslik ühend; seda kasutatakse metallide puhastamisel ja happelahustamisel ning paljude kloriidide ja vinüülkloriidi tootmises (PVC aluseks). See on väga korrosiivne ja toksiline; kontakti silmadele, nahale või hingamisteedega tuleb vältida ning kasutatud olla sobivas ventilatsioonis ja kaitsevarustusega.