Vererõhunäitajad

Vererõhunäitajad viitavad kahele numbrile, mis mõõdavad veresoonte seintele avaldatavat survet. Ülemine number, mida nimetatakse süstoolseks rõhuks, näitab survet arterites siis, kui süda tõmbub kokku. Alumine number, mida nimetatakse diastoolseks rõhuks, näitab survet arterites siis, kui süda puhkab kahe löögi vahel. Vererõhku mõõdetakse elavhõbeda millimeetrites (mmHg).

Normaalne vererõhk on tavaliselt alla 120/80 mmHg. Vererõhku peetakse kõrgenenuks, kui see on pidevalt 130/80 mmHg või kõrgem. Kõrgenenud vererõhku, mida nimetatakse hüpertensiooniks, ei pruugi kaasnevad sümptomid, kuid see suurendab südamehaiguste, insuldi ja neeruhaiguste riski. Madalat vererõhku, mida nimetatakse hüpotensiooniks, esineb siis, kui vererõhk on pidevalt alla 90/60 mmHg. Kuigi madal vererõhk ei ole alati probleem, võib see põhjustada pearinglust, minestamist ja väsimust.

Vererõhku võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas vanus, geneetika, elustiil ja tervislik seisund. Tervislikud eluviisid, nagu tasakaalustatud toitumine, regulaarne treening, normaalse kehakaalu säilitamine, stressi maandamine ja alkoholi ning tubaka tarbimise piiramine, võivad aidata vererõhku kontrolli all hoida. Arst saab jälgida vererõhku ja vajadusel soovitada ravi, mis võib hõlmata elustiili muutusi või ravimeid.