Vedelikust

Vedelik on aine olek, millel on kindel maht, kuid mis ei oma kindlat kuju. See tähendab, et vedelik võtab anuma kuju, milles see asub. Vedelikud erinevad tahketest ainetest selle poolest, et nende molekulid on liikuvamad ja ei ole kindlalt paigutatud. Samal ajal on vedelikud gaasidest erinevad selle poolest, et nende molekulid on üksteisele lähemal ja neid hoiab koos suurem tõmbejõud, mis annab neile kindla mahu.

Vedelike omaduste hulka kuuluvad pindpinevus, viskoossus ja tihedus. Pindpinevus on vedeliku pinna omadus tõmbuda kokku ja moodustada võimalikult väike pindala, mida põhjustavad molekulidevahelised jõud pinnal. Viskoossus on vedeliku vastupanu voolamisele; kõrgema viskoossusega vedelikud voolavad aeglasemalt. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta.

Vedelikud mängivad olulist rolli looduses ja tehnoloogias. Vesi on Maa kõige levinum vedelik ja on eluks hädavajalik. Vedelikke kasutatakse laialdaselt transpordivahendina, näiteks mootoriõli või hüdraulilistes süsteemides. Samuti on nad paljude keemiliste reaktsioonide keskkonnaks.

Üleminekud tahkest vedelaks toimuvad sulamise käigus, kusjuures temperatuur on konkreetse aine sulamispunkt. Vedeliku üleminek gaasiks toimub aurustumise või keemise käigus, mille käigus temperatuur on konkreetse aine keemispunkt. Aurumine võib toimuda ka keemispunktist madalamal temperatuuril.