Vastsündinute

Vastsündinute mõiste viitab beebidele, kes on sündinud ja viibivad esimesel eluperioodil. Meditsiini- ja demograafias kasutatakse seda terminit kirjeldamaks beebide tervist ja arengut sünnist kuni umbes 28 päeva vanuseni.

Vastsündinute hooldus keskendub eluliste funktsioonide stabiilsuse tagamisele: hingamise jälgimine ja vajadusel sekkumine, termoregulatsiooni hoidmine, toitmise korraldamine (imetamine või alternatiivne toitumine), naha hooldus ning nakkuste ennetus. Hooldus toimub sageli haiglas esimestel päevadel, kuid jätkub vastavalt beebi tervisele ja arengule ka kodustes tingimustes.

Enneaegsed vastsündinute (sündinud enne 37. rasedusnädalat) on eriline riskigrupp ja vajavad sageli intensiivset meditsiinilist järelevalvet, sealhulgas haiglaravi, sobivat soojendamist, hingamisteede toetamist ning täiendavat toitumist. Enneaegsus suurendab mõnede terviseprobleemide, sealhulgas respiratoorsete või ainevahetuslike komplikatsioonide riski.

Vastsündinute arv, suremus ja tervishoiuteenuste kättesaadavus on olulised näitajad perinataalse tervise hindamisel. Nende andmete kogumist korraldavad sünni- ja haiglarregistrid ning rahvastikuregistrid, ning need peegeldavad riigi ja piirkonna perinataalse tervise seisundit ning arenguvajadusi.