Variatsiooniallikaid

Variatsiooniallikaid, eesti keeles ka kui variatsiooniallikad, on termin, mida kasutatakse bioloogias ja geneetikas, et kirjeldada erinevaid tegureid, mis põhjustavad organismide populatsioonis geneetilist varieeruvust. See varieeruvus on elutähtis evolutsiooniprotsessi ja loodusliku valiku toimimiseks. Peamised variatsiooniallikad on mutatsioonid ja geenisiire.

Mutatsioonid on juhuslikud muutused DNA järjestuses. Need võivad tekkida spontaanselt DNA replikatsiooni ajal või olla põhjustatud keskkonnateguritest, nagu kiirgus või teatud kemikaalid. Mutatsioonid võivad olla kas kahjulikud, neutraalsed või harva kasulikud. Isegi väikesed muudatused DNA-s võivad mõjutada organismi fenotüüpi ehk väliseid tunnuseid ja omadusi.

Geenisiire, tuntud ka kui genetilise materjali liikumine populatsioonide vahel, on teine oluline varieeruvuse allikas. See toimub tavaliselt organismide rände või gaasivahetuse kaudu. Kui üks populatsioon liitub teisega või kui nende vahel toimub intensiivne geenivahetus, tuuakse uusi alleele ehk geenivorme ja seega uut geneetilist materjali, suurendades populatsiooni varieeruvust.

Seksuaalne reproduktsioon ise on ka varieeruvuse allikas, kuigi mitte otsene tekitaja. Sugulisel paljunemisel toimuv geenide rekombinatsioon ehk ümberkombinatsioon ehk iga vanema geenide juhuslik segunemine loob uusi geenide kombinatsioone järglastes, suurendades olemasolevat varieeruvust populatsioonis. Need variatsiooniallikad tagavad, et populatsioonid on piisavalt mitmekesised, et kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega.