variatsiooniallikad

Variatsiooniallikad viitavad teguritele, mis põhjustavad populatsiooni või organismi erinevusi. Need erinevused võivad ilmneda füüsiliste omaduste, käitumise või geneetiliste järjestuste tasemel. Üks peamisi variatsiooniallikaid on mutatsioonid, mis on juhuslikud muutused DNA järjestuses. Mutatsioonid võivad olla pisikesed, nagu üksik baaspaari muutus, või suuremad, hõlmates terveid kromosoomi osi.

Seksuaalne paljunemine on samuti oluline variatsiooni allikas. Selle käigus toimub geenide rekombinatsioon ehk ristumine, kus vanemate geenid segunevad uutel viisidel. See loob ainulaadsed geenikombinatsioonid järglastes, suurendades populatsiooni geneetilist mitmekesisust. Iga sugurakkude moodustumisel toimuv juhuslik geenide jaotus ema- ja isapoolsest pärandist tagab selle, et iga järglane on geneetiliselt erinev oma vanematest ja õdedest-vendadest.

Lisaks mutatsioonidele ja seksuaalsele paljunemisele võib keskkond kaasa aidata fenotüüpilisele variatsioonile. Kuigi keskkond ei muuda otseselt organismi geneetilist koodi, võib see mõjutada geenide ekspressiooni ja seega ka fenotüüpi, ehk organismi avalduvaid omadusi. Näiteks valgus, temperatuur või toitumine võivad mõjutada taime kasvu või looma karvkatte värvust. Need erinevused on olulised evolutsiooniprotsessis, pakkudes materjali looduslikule valikule.