Valmimisprotsessi

Valmimisprotsessi tähendab kõiki tegevusi, mis on vajalikud originaolahtekoguse, materjalide või komponentide konverteerimiseks valmis toote või süsteemi. See kontseptsioon hõlmab nii tavapärast tootmist kui ka laboratoorset või teaduslikku valmistamist. Eestis kasutatakse terminit sageli tööstus, põllumajandus, tööstusliku omastuse või biotehnoloogiliste protsesside kirjeldamisel.

Valmimisprotsesside põhikategooriad on õhustatud, kontiinuaalsed, partiilisad ja kataloogipõhised. Õhustatud protsessid läbivad selgelt märgistatud etapid, samas kui kontiinuaalsed protsessid toimivad pidevalt ja ilma selgete lõpetushuldisteta. Partiilisad protsessid on tasakaalustatud, pakkudes mõningaid järelhulstede, mis võimaldavad püsivakult tarnida taimeaegadel ja need on levinud põllumajanduses. Kataloogipõhised protsessid kasutavad geneetiliselt muudetud organismide või tehisintellekti komplekti, et genereerida uusi tooteid.

Tavalised etapid hõlmavad materialite valmistamist, seostamist ja püstitamist, kontrolleritud reaktione, purundamist või kokkusurumist, energiakasutust ja tabamuse tagistamist. Psühholoogilised ja omaduste parendamisõigused hõlmavad säilitamise algus, ehitiste kontrollimist, ohutuskontrolli ja kvaliteedimaatrikite jälgimist.

Tööstuses on valmimisprotsessi tõhusus kriitilise tähtsusega, mis sõltub valimistrateegiatest, varugruppide optimeerimisest ja teatud riskide haldamisest. Isiklikult võivad valmimisprotsessid olla äripüüdluste ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks mitmekülgsed ja korrastatud.