Väljateooriat

Väljateooria, tuntud ka kui väljateoreemia, on füüsika teoreetiline raamistik, mis kirjeldab füüsikalisi suurusi, mis on määratletud igas ruumi ja aja punktis. Need suurused on väljad. Väljateooria põhikontseptsioon on see, et universum koosneb fundamentaalsetest väljadest ning aatomid ja elementaarosakesed on nende väljade kvantiseeritud vibratsioonid ehk kvandid. Näiteks elektromagnetväli on vastutav elektromagnetilise kiirguse, sealhulgas valguse eest, ja selle kvant on footon.

On olemas erinevat tüüpi väljateooriaid, sealhulgas klassikalised väljateooriad ja kvantväljateooriad. Klassikalised väljateooriad, nagu Maxwelli võrrandid elektromagnetismi kirjeldamiseks, ei võta arvesse kvantmehaanika ilminguid. Kvantväljateooriad, nagu kvantkromodünaamika (QCD) ja kvantelektrodünaamika (QED), ühendavad väljad kvantmehaanika põhimõtetega, võimaldades kirjeldada osakeste vastastikmõju ja teket. Standardmudel, mis kirjeldab kõiki tuntud elementaarosakesi ja nende vastastikmõjusid, on edukaim kvantväljateooria.

Väljateooriad on mänginud fundamentaalset rolli kaasaegse füüsika arengus, pakkudes raamistiku kõigi tuntud fundamentaalsete jõudude ja osakeste ühendamiseks. Teoreetilised füüsikud uurivad jätkuvalt väljateooriaid, et mõista universumi kõige sügavamad saladused, sealhulgas gravitatsiooni kvantiseerimine ja tumeda aine ning tumeda energia olemus.