Väitmist

Väitmist on eestikeelses keeltes nimisõna väitmine partitiivsingulaarne vorm. Väitmine tähistab tegevust, mille käigus midagi väidetakse, öeldakse kui tõde või fakt. Sõna on pärit verbist väitma ja lisanduvast sufiksist -mine, mis moodustab nimisõnalise vormi “tegevus”.

Väitmine declines like other -mine-nimisõnad: alusvormi on väitmine, genitiivsingulaarne vorm on väitmise ja partitiivsingulaarne vorm on väitmist. See vorm on kasutusel olukordades, kus väitmise sisu on ebamäärane, üldistatud või osaliselt määratletud, ning mõnikord ka siis, kui väited ei või ole tervikuna esitatud või rõhutatakse nende osasid.

Vä

In usage, väitmist võib kohtad lausekonstruktsioonides, kus räägitakse väitluse sisust või puudutatakse väite sisu üldisemalt. See on eriti levinud kirjanduses ja akadeemilises tekstis, kus tähelepanu pööratakse väite esitamise protsessile või selle sisu kirjeldamisele, mitte ainult konkreetsele väitele kui faktile. Väitmine erineb sõnast väide; väide viitab konkreetsele väitele või väitamisele, samas kui väitmine tähistab kogu tegevust ja protsessi, millega väidet esitatakse.

Seosed: väitmine lõimub tihti sõna väide ning verbiga väitlema (kõneliselt või kirjalikult väitluses). Väitmine on seotud ka semantilise mõistetega, mis puudutavad tõendite, argumentide ja vastuväidete käsitlemist.