Väävelhapnikuühendid

Väävelhapnikuühendid, tuntud ka kui väävlihapnikud või sulfiidid, on keemilised ühendid, milles väävel on oksüdatsiooniaste -2. Need on sageli seotud mitmesuguste looduslike ja tööstuslike protsessidega. Üldvalemile S²⁻ tuginevad ühendid võivad moodustada ioonsidemeid metallidega, kus väävel toimib anioonina. Looduses esinevad väävelhapnikuühendid laialdaselt mineraalides, nagu püriit (FeS₂) ja galeniit (PbS). Need on ka olulised osalised biokeemilistes tsüklites, sealhulgas väävli ringes, kus mikroorganismid osalevad nende moodustamises ja lagundamises.

Tööstuses kasutatakse mitmeid väävelhapnikuühendeid. Naatriumsulfiid (Na₂S) on tähtis redutseerija ja seda kasutatakse naha parkimisel, tekstiilitööstuses ja reoveepuhastuses. Raudsulfiiidid on olulised metallurgias. Väävelhapnikuühenditel on sageli iseloomulikud lõhnad, näiteks vesiniksulfiid (H₂S), mida tuntakse mädamuna lõhna järgi, tekib orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel. Väävelhapnikuühendite uurimine on oluline nii geoloogia, biokeemia kui ka tööstuskeemia valdkondades. Nende ühendite omadused ja reaktsioonid määravad nende kasutusalad ja keskkonnamõju.