Ultrafiltratsioonil

Ultrafiltratsioon on vedelike eraldamise membranmeetod, kus kasutusel on semipermeable membraan, mille poorid on suurusjärgus 1–100 nanomeetrit. Läbi membraani pääsevad vesi ja väiksemad lahustunud ained, kuid suuremad makromolekulid nagu valgud ja kolloidid jäävad peamiselt filtrisse.

Protsess on rõhujuhitav ja sageli kasutatakse ristvoogu (cross-flow), kus vedelik liigub paralleelselt membraaniga. See vähendab membraani saaste ehk foulingut ning võimaldab efektiivset eraldamist suurte molekulide ja väikeste lahustite vahel.

Membranimaterjal võib olla polümeer- (nt PES (polüethersulfone), PVDF, tselluloosiatsetaat) või keraamiline. Valik sõltub keemilisest kokkusobivusest, pH-st ja temperatuurist ning protsessi nõudmistest. Membranimõõt (MWCO) määrab, millised molekulid jäävad ja millised läbivad, mis aitab kohandada protsessi eesmärgile vastavalt.

Rakendused hõlmavad joogivee ja tööstusliku veepuhastuse kvaliteedi parandamist, jäätmete taaskasutust ja sadeainete eraldamist, toiduainetööstuses piima või mahlade kontsentreerimist ja puhastamist, biotehnoloogias valgukoncentratsiooni ja proteiinipuhastust ning ravimite tootmist.

Väljakutsed hõlmavad foulingut ehk membraanile kogunemist ning vajaliku puhastuse perioode (CIP, clean‑in‑place) või tagasi­pesu (backwash) korraldamist. Õigelaaditud operatsioon ja korralikud puhastusprotseduurid pikendavad membraani eluiga ja säilitavad eraldamisvõime.