Tööjõuturgu

Tööjõuturgu on majandussüsteem, kus tööandjad ja töötajad vahetavad tööjõudu, sobivad töötingimused ning määravad töökohtade arvu ja palgad. See hõlmab tööjõu pakkumist ja nõudlust ning toimib nii formaalse kui ka mitteformaalse sektori raames. Tööjõu kvalifikatsioonid, oskused ja kogemused ning piirkondlikud erinevused kujundavad turu struktuuri ning palga- ja töötuse taset.

Osapooled on töötajad, tööandjad, riik ja tööturu teenused ning koolitus- ja haridusasutused. Tööotsing ja värbamine koos palga kujunemisega moodustavad tööjõuturul toimuva protsessi. Tööleping, tööaeg ja töötingimused kujunduvad vastavalt tööandja vajadustele ja töötaja kvalifikatsioonile ning võivad riigiti erineda.

Peamised näitajad on töötuse määr, hõivatuse määr, osalusmäär ja vabade ametikohtade arv. Tööjõuturul määravad tasemed oskuste nõudluse ja pakkumise tasakaal ning riik ja ettevõtted mõjutavad neid koolitusvõimaluste, piirkondlike stiimulite ja tööturupoliitikate kaudu.

Riik kasutab tööturul erinevaid vahendeid: haridus- ja koolitusprogrammid, aktiivsed tööturupoliitikad (nt töötutoetus, tööotsingute abiteenused) ning seadusandlust ja kollektiivseid lepinguid, samuti miinimumpalka. Tööjõuturgu mõjutavad tehnoloogilised muutused, demograafilised trendid ja regionaalsed erinevused, mis võivad kaasa tuua nii suurema mobiilsuse kui ka struktuurseid muutusi.