Tööjõudu

Tööjõud ehk tööjõu ehk tööjõus peab olema töövõimeline ja valmis töötama ning on tööotsingutel või juba tööl. Tööjõud koosneb hõivatud inimestest ja töötust otsivatest inimestest, kes on aktiivselt tööturul osalenud. Mitte tööjõu hulka kuuluvad need, kes ei otsi tööd või ei ole töövõimelised (nt täiskohaga õpilased, pensionärid, kodused töötegijad ja teised, kes ei osale tööturul).

Tööjõu suuruse ja struktuuri mõõdetakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele, mis põhinevad ILO määrustel ja Euroopa Liidu statistikastandarditel. Tööjõu osalusmäär näitab, kui suur osa tööealisest elanikkonnast on tööl või aktiivselt tööturul osalen. Hõive on nende tööjõu osa, kes on tegelikult tööl. Töötus näitab töötute osakaalu tööhõivevõimelisest elanikkonnast, kes on aktiivselt tööd otsinud.

Tööjõu suurust mõjutavad demograafilised ja majanduslikud tegurid, nagu vanus, sugu, haridustase, tervis ja migratsioon. Demograafiline vananemine ning koolitusnõuete muutused võivad tööjõu pakkumist muuta, samas tehnoloogia areng ja automatiseerimine mõjutavad töökohti ning vajavat kvalifikatsiooni. Üldtusemases kontekstis rõhutatakse hariduse ja elukestva õppe rolli ning oskuste täiendamise vajadust.

Poliitika ning tööturu meetmed keskenduvad aktiivsetele tööotsingujuhistele, koolitusele, töökohtade loomisele ja migratsiooni korraldamisele. Tööjõu kvaliteedi ja piisavuse jälgimine aitab kujundada majanduse konkurentsivõimet ja sotsiaalset heaolu.

Kokkuvõttes on tööjõud majanduse alus, mille suurus ja struktuur mõjutavad kasvu, palgataset ja elukvaliteeti. Järjepidev jälgimine ning parandavad tööturu meetmed on vajalikud tööturu toimimise tagamiseks.