Tõukemoodulid

Tõukemoodul on iseseisev süsteem kosmose- või lennuvahendi liikumise teostamiseks, mis ühendab ühe või mitme tõukemootori koos propellantide varuga ning sellega seotud juhitavuse, toite- ja termilise halduse komponente. Moodulid võivad olla mõeldud nii orbitis manööverdamiseks kui ka attituudi kontrolliks või deorbitimiseks.

Tõukemoodulid jagunevad peamiselt kemikaalse ja elektrilise tõuke mooduliteks. Kemikaalsed moodulid kasutavad monopropellantseid või bipropellantseid kütuseid ning võivad pakkuda suurimat lühiajalist tõuke. Elektrilised moodulid, nt ion- ja Hall-efektmootorid, kasutavad elektrienergiat (tavaliselt päikesepaneelide või muu toiteallika kaudu) ning annavad kõrgemat spetsiifilist impulssi madalama tõuke juures. On ka kompaktseid külmgaasmooduleid attituudi kontrolliks.

Tõukemooduli koostisosad hõlmavad tavaliselt ühe või mitme mootori komplekti, propellanttanke või vedrustussüsteeme, jõuallikat ja juhtmeid, juhtimiskeskust, termilise juhtimise ning kontroll- ja andmesidevahendeid. Moodul on tavaliselt mõeldud nii mehhaaniliselt kui elektriliselt integreerituna kosmosetööplatvormiga, pakkudes standardseid liidest nii mehhaanikast kui ka elektrilistest ühendustest.

Olulised näitajad on tõukejõud, spetsiifiline impulss (Isp), kogu propellantmass ja burnide kestus. Mooduleid kavandatakse vastavalt missiooni nõuetele ning need peavad olema kooskõlas laeva bussiga ning ohutuse ja usaldusväärsusega.

Kasutus ja rakendused on peamiselt kosmoselaevades ja satelliitides nii orbiidile manööverdamiseks kui ka attituudi korrigeerimiseks või deorbitimiseks. Elektrilised moodulid sobivad pikaajaliseks manööverdamiseks suure Isp-ga, kemikaalsed moodulid aga lühikeseks, suure tõuke andmiseks; sageli kasutatakse kombinatsioone mitmekülgsete missioonide jaoks.