Tõendusvahemikud

Tõendusvahemikud ehk usaldusvahemikud on statistikas kasutatavad mõisted, mis väljendavad teatud tõenäosusega hinnangulist vahemikku, kuhu reaalne, kuid tundmatu populatsiooni parameeter (näiteks keskmine või proportsioon) kuulub. Need ei anna kindlat väärtust, vaid lubavad hinnangut parameetri võimalikule asukohale.

Tõendusvahemik koosneb kahest piirist: alumisest ja ülemisest. Kui me arvutame tõendusvahemiku 95% usaldustasemega, tähendab see, et kui me kordaksime sama uurimust paljudel erinevatel valimitel, siis umbes 95% nendest arvutatud vahemikest sisaldaksid tegelikku populatsiooni parameetrit. On oluline mõista, et usaldustase ei väljenda tõenäosust, et konkreetne arvutatud vahemik sisaldab populatsiooni parameetrit, vaid pigem meetodi usaldusväärsust korduvate katsumuste korral.

Tõendusvahemike arvutamisel kasutatakse valimiandmeid ja statistilisi meetodeid, mis sõltuvad hinnatava parameetri tüübist ja andmete jaotusest. Usaldustase mõjutab vahemiku laiust: kõrgem usaldustase nõuab laiema vahemiku, et suurendada tõenäosust parameetri tabamiseks. Vastupidi, madalam usaldustase annab kitsama vahemiku, kuid väiksema kindlustundega selle sisu osas. Tõendusvahemikud on olulised, kuna need annavad lisainformatsiooni punktihinnangute kõrval, näidates hinnangu täpsust ja võimalikku varieeruvust.