Täisarvutüübid

Täisarvutüübid viitavad erinevatele viisidele, kuidas arvutisüsteemid esindavad ja käsitlevad täisarve, mis on positiivsed, negatiivsed või null. Täisarvud erinevad murdarvudest, sest neil ei ole murdosa. Arvutites on täisarvutüüpide valik oluline, kuna see mõjutab mälukasutust, jõudlust ja võimalike arvutusväärtuste vahemikku.

Kõige levinum täisarvu esitusviis on kahendkomplement. Kahendkomplemendis kasutatakse arvuti mälu bitid. Kõige esimese biti ehk kõige tähtsama biti (MSB) kasutamine tähistab arvu märki, kus 0 tähistab positiivset arvu ja 1 tähistab negatiivset arvu. Ülejäänud bitid esindavad arvu suurust. Kahendkomplement võimaldab lihtsat aritmeetikat, sealhulgas liitmist ja lahutamist, mõlema tüüpi arvude puhul.

Täisarvutüübid erinevad nende suuruse poolest, mis määrab, kui palju bitte kasutatakse arvu esindamiseks. Levinumad suurused on 8-bitised, 16-bitised, 32-bitised ja 64-bitised täisarvud. Suurem arv bitte võimaldab esindada suuremat vahemikku väärtusi, kuid nõuab ka rohkem mälu. Näiteks 8-bitine täisarv suudab esindada väärtusi vahemikus -128 kuni 127, samas kui 32-bitine täisarv suudab esindada väärtusi vahemikus ligikaudu -2 miljardit kuni 2 miljardit.

Lisaks kahendkomplemendiga täisarvudele on olemas ka märgiga ja märgituta täisarvutüübid. Märgiga täisarvud võivad olla positiivsed või negatiivsed, nagu on kirjeldatud kahendkomplemendi puhul. Märgituta täisarvud on alati positiivsed ja null ning neid kasutatakse olukordades, kus negatiivseid väärtusi ei vajata, mis võimaldab esindada suuremat positiivsete arvude vahemikku sama arvu bitidega. Täisarvutüüpide õige valimine programmi loomisel on oluline efektiivsuse ja täpsuse tagamiseks.