Tsükliajad

Tsükliajad tähistavad korduvate nähtuste või süsteemide ajaperioode, mille jooksul nähtus või mõõdetav suurus kordub. Tsükliaja pikkus kirjeldab kahe järjestikuse tipu või maksimumi vahelist aega. See mõiste on levinud loodusteadustes, füüsikas ja ajas kasutatavanalüüs ning aitab kirjeldada regulaarsust ja selle kõikumisi.

Matemaatikas ja füüsikas on tsükliajaks periood: P on ajaperiood, mille järel nähtus kordub, st f(t+P)=f(t). Sagedust tähistatakse sageli f = 1/P. Perioodiliste süsteemide periood võib olla konstantne või aja jooksul muutuv.

Bioloogias ja ökoloogias on näited tsirkadiaanstsüklitest (~24 tundi) ja aastastest tsüklitest. Kliima ja ökoloogias on sageli suuremad tsüklid, nagu El Niño–La Niña tsüklid (2–7 aastat) ja Päikese aktiviteedi tsükkel, mis on umbes 11 aastat, kuid tegelikud väärtused võivad varieeruda.

Mõõtmine ja analüüs: ajaseeriate põhjal perioodide leidmiseks tuvastatakse järjestikused tipud ja arvutatakse nende vahed. Protsess hõlmab autokorrelatsiooni, spektraalanalüüsi (Fourier) ja lainepikkuste analüüsi. Ebakindlusi saab vähendada pikaajaliste andmete ja mürast puhastatud mudelitega.

Tsükliajade mõistmine aitab teha prognoose looduslike ja tehniliste süsteemide käitumise kohta. Neid võib mõjutada keskkonnatingimused ning seetõttu võivad tsükliajad olla ajas varieeruvad ja mõnikord mittelinearsed.