Tsiviilkohtumenetlus

Tsiviilkohtumenetlus on Eesti õiguses eraisikute ja juriidiliste isikute vahel tekkivate tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise korra alus. See sätestab, kuidas algatatakse hagid või kaebused, kuidas vastatakse neile, kuidas kogutakse tõendeid, korraldatakse kohtumenetlus ja millised on otsuste väljakuulutamise ning täitmise kord.

Tsiviilkohtumenetlus hõlmab lepingu- ja võlaõiguste, kinnisvara-, perekonna- ning pärimisõiguse ja teiste eraisikute õiguste vaidlusi. Haldus- ja kriminaalasjad, mis ei kuulu tsiviilkohtumenetluse valdkonda, lahendatakse eraldi õigussüsteemis.

Menetlus põhineb põhimõtetel, nagu poolte võrdõiguslikkus, vastandlik menetlus, kohtul kontrolli õigus ja õigluse tagamine. Menetlus võib toimuda kirjalikult, suuliselt või nende kombinatsioonina ning see, kuidas menetlus kulgeb, sõltub asja laadist ja seadusest.

Hagi esitatakse kohtule; vastused esitatakse tähtajaks; tõendid kogutakse ning vajaduse korral toimuvad kohtuistungid. Kohtuotsus ning selle jõustumine ning võimalik edasikaebus annavad õiguskaitse tulemuse. Täitmine toimub vastavalt täitemenetluse korrale.

Seadusandlik alus on Tsiviilkohtumenetluse seadus (TSMS), mis sätestab menetluse algatamise ja pidamise tingimused, tõendamise reeglid ja otsuste väljatoimetamise ning täitmise korra. Tsiviilkohtumenetlus on keskne osa eraõiguste õiguskaitsest Eestis.