õiguskaitsest

Õiguskaitsest räägitakse, kui riik ja õigussüsteem tagavad isikute põhivabaduste ja õiguste kaitse ning pakuvad rikkumiste korral õiguskaitsevahendeid. See hõlmab nii kohtu teel õiguste realiseerimist kui ka institutsioonide ja rahvusvahelise õiguse kaudu tagatud õiguskaitse mehhanisme riigis.

Põhiseaduslik alus: Eesti põhiseadus ja eriseadused sätestavad põhiõigused ning menetluse alused. Põhiõiguste rikkumise korral on inimestel võimalus pöörduda kohtusse ja taotleda õiguskaitset ning vajadusel kompensatsiooni.

Riiklikud mehhanismid: Kohtusüsteem lahendab vaidlused ning tagab õiguste kaitse. Õiguskantsler (ombudsman) jälgib seaduslikkust ja võib algatada kontrolli. Lisaks toimivad politsei ja prokuratuur ning erinevad järelevalve- ja andmekaitseasutused, et tagada õiguste kaitse valdkondade laiemas mõttes.

Rahvusvaheline raamistik: Eesti on seotud Euroopa inimõiguste konventsiooniga; õiguste rikkumised võivad viia kohtuotsusteni Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu õigus mõjutab õiguste kaitset mitmes valdkonnas, sealhulgas isikuandmete kaitse ja võrdsed võimalused.

Käitumispõhimõtted: õiguskaitses põhinevad põhimõtted seaduslikkusel, proportsionaalsusel ja võrdõiguslikkusel. Lisaks on oluline õigusbili ja teavitamine, mis parandab õiguste kättesaadavust ning soodustab efektiivset õiguskaitset.