Transpordipoliitika

Transpordipoliitika viitab riigi või piirkonna strateegiatele, seadustele ja regulatsioonidele, mis on mõeldud liikluse töökorralduse, infrastruktuuri arendamisega, rahuliku liiklusohutuse tagamise, keskkonna kulutuse vähendamise ja majanduse tõhustamise eesmärkide saavutamiseks. Poliitika hõlmab tavaliselt laiaulatuslikke valdkondi alates mootoriteransporti kuni riikliku kombisse ja jalakäijate liikluse ning sõiduvarustuse korralduse parandamiseni. Üks peamisi ülesandeid on tasakaalustada erinevate liikumisvõtmete vajadusi: jalakäijate ja ratturite külastatavust suurendada, samal ajal suhje saavutada kaasahaaravaks diegi- ja käesoleva infrastruktuuri jaoks.

Transpordipoliitika rakendamiseks kasutatakse regulatiivseid vahendeid nagu liiklusjuhised, rangekäsitsemine nurega, tollimaksud ja taksandid etendussummude määramiseks, spetsiaalsed transpordikäsked, fertoarid ning abivõimalused mitme liikumisvõtme kasutamiseks. Lisavahendid eeldavad ka partnerlussuhteid avalike ja eraõiguslike insititiidide vahel ning rahastamist nii riiklikest kui ka Euroopa Liidu fondiatest.

Transpordipoliitika eesmärk on tunduvalt vähendada süsinikdioksiidi ja muu saasteainete heitkoguseid, suurendada majandusooreksus, toetada töökoha haldamist ning pakkuda turvalist, arenevat ja kaasavat liikumist kõigile inimestele. Rikkad ringi tähendavad sageli Euroopas, vaid ka rahvusvaheliselt on transpordipoliitika üks võtmeala ehitiselt jätkusuutlikuks linnakasutuseks.