Toidukultuur

Toidukultuur on mõiste, mis kirjeldab, kuidas ühiskond valib, valmistab, jagab ja tähistab toitu ning millised tavad ja tähendused neid tegevusi ümbritsevad. See hõlmab mitte ainult toitumist ja koostisosi, vaid ka rituaale, toiduga seotud eetikaid, ruumilist korraldust (kod, köök, söögitoa tava) ning sotsiaalset suhtlust.

Eesti toidukultuur kujuneb kliima, looduse ja ajaloo mõju all. Traditsiooniliselt on olulised teraviljad (rukkileib), kartul, piimatooted ja kala, samuti liha ning hapendatud ja suitsutatud toidud. Rahvuslikud toidukirjandused ja toidutavad hõlmavad kama, mulgiputru, kilu ja sült, kuid kaasaegne toidukultuur hõlmab ka pooltooteid, restoranikultuuri ning rahvusvaheliste köökide mõjust tulenevaid kalduvusi.

Toidukultuur on tihedalt seotud perekonna ja kogukonna eluga. Toidupühadena tähistatakse erinevaid pühi ja aastaajad, näiteks Jaaniõhtu, jõule ja lihavõtteid, samuti kohalikke kogukondlikke tähistamisi. Jagamine, külaliste vastuvõtt ja pidulikkus võivad toimuda nii pere- kui kogukondlikel üritustel.

Kaasaegne toidukultuur maailmas toob esile mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse küsimusi. Globaliseerumine suurendab valikut, samas suureneb nõudlus kohalike tootjate ja mahetoodete järele. Toidukultuuri uuritakse sotsioloogias ja antropoloogias ning see kajastub meedias, hariduses ja kulinaarses praktikas.