Termotöötlusprotsessid

Termotöötlusprotsessid on metallide ja sulamite omaduste muutmise meetodid, mis põhinevad nende kuumutamisel teatud temperatuurini ja seejärel kontrollitud jahutamisel. Nende eesmärk on parandada materjali mehaanilisi omadusi, nagu tugevus, kõvadus, sitkus ja kulumiskindlus, või saavutada vajalikud omadused edasiseks töötlemiseks.

Peamised termotöötlusprotsessid hõlmavad karastamist, mille käigus materjali kuumutatakse üle kriitilise temperatuuri ja seejärel kiiresti jahutatakse, et saavutada kõrge kõvadus. Karastatud materjali on sageli vaja karastada, mis on korduv kuumutamine madalamale temperatuurile ja kontrollitud jahutamine, et vähendada rabedust ja suurendada sitkust. Lõõmutamine on protsess, mis hõlmab aeglast kuumutamist, materjali hoidmist teatud temperatuuril ja seejärel väga aeglast jahutamist, mille tulemuseks on pehmem, kergemini töödeldav materjal. Normaliseerimine seisneb materjali kuumutamises üle kriitilise temperatuuri ja õhu käes jahutamises, et saada ühtlasem mikrostruktuur ja paremad mehaanilised omadused võrreldes lõõmutamisega. Pinna karastamine, nagu induktsioon- või leegikarastamine, on mõeldud ainult materjali pinna kõvendamiseks, jättes südamiku sitkeks. Nitreerimine ja tsementimine on protsessid, mis lisavad pinnale süsinikku või lämmastikku, suurendades seeläbi selle kõvadust ja kulumiskindlust. Termotöötlusprotsessid on metallitööstuses laialdaselt kasutatavad ja nende õige valik ja rakendamine on kriitilise tähtsusega lõpptoote kvaliteedi tagamisel.