Tehisneuraalvõrkude

Tehisneuraalvõrgud, tuntud ka kui närvivõrgud, on arvutusmudelid, mis on inspireeritud inimese aju struktuurist ja funktsioonist. Need koosnevad omavahel ühendatud sõlmedest ehk neuronitest, mis töötlevad ja edastavad infot. Tehisneuraalvõrgud on eriti tõhusad selliste keeruliste ülesannete lahendamisel nagu piltide ja kõne tuvastamine, looduskeele töötlemine ning ennustuste tegemine.

Neuronid on korraldatud kihtidesse: sisendkiht, üks või mitu peidetud kihti ja väljundkiht. Sisendkiht võtab vastu andmed, peidetud kihid töötlevad neid läbi mitmesuguste matemaatiliste operatsioonide ja väljundkiht annab lõpliku tulemuse. Iga ühendus neuroni vahel on kaalutud, mis määrab signaali tugevuse. Võrgu õppimine seisneb nende kaalude kohandamises nii, et võrk saaks järjest täpsemaid tulemusi.

Õppimisprotsessi võib jagada juhendatud õppimiseks, kus võrk õpib märgistatud andmetest, juhendamata õppimiseks, kus võrk otsib andmetest mustreid ilma eelneva märgistuseta, ja tugevdatud õppimiseks, kus võrk õpib kogemuse ja tagasiside põhjal. Tehisneuraalvõrkude rakendused on laialdased ja hõlmavad meditsiini, rahandust, transporti ja meelelahutust. Need on üks masinõppe ja tehisintellekti alustalasid, mis jätkuvalt arenevad ja leiavad uusi kasutusvaldkondi.