Tegusõnalised

Tegusõnalised on termin, mida eestikeelses keeleteaduses kasutatakse kirjeldamaks sõnu, mis on tuletatud tegusõnadest ja millel on endiselt verbaalne tähendus, kuid mis täidavad lausetes mitte otseselt tegusõnade rolli. Need sõnad jagunevad peamiselt kaheks peamiseks alamklassiks: tegusõnalised nimisõnad ja tegusõnalised omadussõnad.

Tegusõnalised nimisõnad ehk deverbaalsed nimisõnad väljendavad tegevust või selle käiku ning neid järjestatakse tavaliselt nimisõnade rolli: lugemine, kirjutamine, joonistamine on näited, kus tegevus ise on kõneainena. Sellised sõnad käituvad lauses nagu nimisõnad: nad võtavad k states ja võivad esineda koos määrsõnadega, omastada vormi ning kasutada erinevates käänetes.

Tegusõnalised omadussõnad ehk participles on tegusõna tähenduse omastavad omadussõnad. Need kirjeldavad tegemist või olekut ning võivad esineda atribuudi ehk märgendi rollis või predikatiivsena: näiteks kirjeldades inimest kui “kirjutav inimene” või kirjeldades asja kui “lugatav kirjandus”. Tegusõnalised omadussõnad võivad muutuda vastavalt nimisõna ainsuse/mitmuse ning käändevormi järgi.

Tegusõnalised on grammatika vaatevinklist erinevalt määratletud kui sõnade klass, mis ühendab verbaalsed päritolud ja nende mitteverbaalse funktsiooni. Erinevad grammatikateväljad võivad neid jaotada erinevalt: mõnes allikvas rõhutatakse rohkem deverbalsena nimisõnalisi vorme, teistes rõhutatakse participle’ide rolli. Üldine jaotus aitab kirjeldada, kuidas verbne semantika kandub edasi nime- või omadussõna funktsioonidesse.

Seoseid ja täiendavat lugemist tasub vaadata artiklitega tegusõnaliste nimisõnade ja tegusõnaliste omadussõnade kohta ning sõnaliikide üleminekute kohta eesti keeles.