Tagasisüsteeme

Tagasisüsteemid, tuntud ka kui tagasisidemehhanismid, on protsessid, kus väljund või tulemus mingist süsteemist mõjutab selle süsteemi tulevast käitumist. Need süsteemid on laialt levinud nii looduslikus maailmas kui ka tehnoloogias ja ühiskonnas. Tagasiside võib olla kas positiivne või negatiivne, sõltuvalt sellest, kas see tugevdab või pärsib algset muutust.

Negatiivne tagasiside on kõige levinum tüüp ja selle eesmärk on säilitada süsteemi stabiilsus, viies selle tagasi tasakaaluseisundisse. Näiteks reguleerib inimese kehatemperatuuri negatiivne tagasiside. Kui kehatemperatuur tõuseb, käivituvad mehhanismid, mis jahutavad keha. Kui temperatuur langeb, aktiveeruvad mehhanismid, mis seda tõstavad. Majanduses aitab inflatsiooni kontrollida negatiivne tagasiside, kus keskpanga intressimäärade tõstmine aeglustab majanduskasvu ja vähendab hinnatõusu.

Positiivne tagasiside seevastu võimendab algset muutust, põhjustades süsteemi edasist kõrvalekaldumist tasakaalust. See võib viia kiire kasvu või kokkuvarisemiseni. Positiivse tagasiside näiteks on lumepalliefekt, kus lumehang kokku kukub ja seda rohkem lund sellele sadada hakkab, seda suuremaks see muutub. Bioloogias võib rakkude jagunemisel tekkida positiivne tagasiside, mis kiirendab protsessi. Samuti võib positiivne tagasiside olla ohtlik, näiteks finantsturgude mullid, kus hinnatõus toob kaasa veelgi rohkem ostjaid, mis omakorda tõstab hindu, kuni mull lõhkeb.

Tagasisüsteemide mõistmine on oluline süsteemide käitumise ennustamiseks ja nende juhtimiseks, olgu tegemist kliimamuutuste, majanduse või tehnoloogiliste uuendustega.