Tühistamine

Tühistamine on toiming või õiguslik otsus, millega lõpetatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks varasem õiguslik tegu, otsus või kokkulepe. Termin katab nii ametlikud õigustoimingud (nt lepingu, haldusakti või kohtulahendi tühistamine) kui ka igapäevased juhtumid (nt ürituse või tellimuse tühistamine).

Õiguses eristatakse sageli tühisust (kehtetuks tunnistamine algusest peale) ja tühistamist (millega tegu kaotab kehtivuse edaspidi või tagantjärele sõltuvalt alustest). Tühistamist võivad algatada isikud, kelle õigusi on rikutud, vastutavad institutsioonid või kohus. Põhjused on näiteks lepingu rikkumine, õiguserikkumine, menetlusvead, pettus, esialgse nõusoleku puudumine või seadusevastasus.

Tühistamise tagajärjed varieeruvad: mõnikord nõutakse poolte varasemat seisundit taastama (tagastamine või hüvitamine), teinekord kehtib pigem edaspidine õiguslik efekt. Avalikus halduses võib tühistamine mõjutada õiguslikke suhteid laialdaselt, sh õigustaktikat ja halduspraktikat.

Praktiliselt nõuab tühistamine tavaliselt õiguslikku menetlust või lepingust tulenevat protseduuri ning sellega võivad kaasneda tähtaegade, proof'ide ja sanktsioonide küsimused. Tühistamine on oluline mehhanism õigussüsteemis ja igapäevaelu haldamisel, võimaldades õiguslikku korrigeerimist ja huvide tasakaalustamist.