Sünkroniseerimisahelad

Sünkroniseerimisahelad, tuntud ka kui sünkroonimismootorid või sünkroongeneraatorid, on vahelduvvoolumootorid või -generaatorid, mis töötavad sünkroonsel kiirusel. Sünkroonne kiirus tähendab, et rootori pöörlemiskiirus on otseselt seotud toiteallika sageduse ja pooluste arvuga. Sünkroniseerimisahelad koosnevad staatorist, millel on mähised, ja rootorist, mis võib olla kas püsiv magnet või elektromagnet. Kui staatorimähistele rakendatakse vahelduvvoolu, luuakse pöörlev magnetväli. Rootor lukustub selle pöörleva väljaga ja pöörleb sama kiirusega.

Sünkroniseerimisahelate eelised hõlmavad nende võimet töötada konstantse kiirusega olenemata koormuse muutustest, kõrget kasutegurit ja head võimsustegurit. Neid kasutatakse laialdaselt rakendustes, kus täpne kiiruse reguleerimine on oluline, näiteks elektrijaamades generaatoritena, tööstuslikes ajamites ja kella mehhanismides. Sünkroongeneraatorid on olulised ülemaailmse elektrivõrgu stabiilsuse säilitamiseks, kuna nad aitavad tasakaalustada tootmist ja tarbimist.

Sünkroniseerimisahelate peamine puudus on see, et nad vajavad käivitamiseks täiendavat mehhanismi või käivitusvoolu, kuna rootor ei pruugi kohe sünkroonse kiirusega lukustuda. Samuti on nad tundlikud koormuse järskude muutuste suhtes, mis võivad põhjustada nende sünkroonist väljumist. Sünkroonselt töötavate ahelate disain ja juhtimine nõuavad teadmisi elektrotehnikast ja füüsikast.