Sümmeetriatasapinna

Sümmeetriatasapinna on mõiste, mida kasutatakse geomeetrias ja füüsikas, kirjeldamaks tasapinda, mis jaotab objekti või süsteemi kaheks peegelsümmeetriliseks pooleks. Kui objektil on sümmeetriatasapind, tähendab see, et peegeldades objekti läbi selle tasapinna, ilmub saadud pilt identseks algse objektiga. See on nagu vaataksid objekti peeglisse, kus peegel asub täpselt sümmeetriatasapinnal.

Objekti sümmeetriatasapinnad võivad varieeruda. Näiteks sfääril on lõpmata palju sümmeetriatasapindu, kuna igasugune tasapind, mis läbib sfääri keskpunkti, jagab selle kaheks identseks poolkera. Kuubikul on omakorda üheksa sümmeetriatasapinda. Mõned objektid, nagu näiteks inimkeha (ligikaudselt), omavad ühte selgelt määratletud sümmeetriatasapinda, mis jaotab keha vasakuks ja paremaks pooleks.

Sümmeetriatasapinnad on olulised molekulide struktuuri ja omaduste mõistmisel keemias. Molekuli sümmeetria mõjutab selle reaktiivsust, polarisust ja spektroskoopilisi omadusi. Füüsikas ilmnevad sümmeetriatasapinnad paljudes loodusnähtustes ja teoreetilistes mudelites, näiteks kristallide struktuuris või elementaarosakeste füüsikas. Sümmeetriatasapinna olemasolu on tihti seotud säilitusseadustega Noetheri teoreemi kaudu.