Sõltuvussüntaksianalüüsi

Sõltuvussüntaksianalüüsi, tuntud ka kui dependentsiaalne parsioon, on keeletehnoloogia valdkonnas kasutatav meetod lausete grammatilise struktuuri analüüsimiseks. See erineb traditsioonilisest frasi süntaksianalüüsist selle poolest, et keskendub sõnade omavahelistele seostele ehk sõltuvustele, mitte lause jagamisele frasideks.

Iga lauses olev sõna loetakse kas teise sõna peasõnaks või modifitseerijaks. Need suhted väljendatakse juhiste ehk kaarte abil. Peamine idee on, et igal sõnal (v.a. juursõnal, mis on tavaliselt verbi) on täpselt üks peamine sõna, mille külge see otseselt või kaudselt kinnitub. Selline analüüs tuvastab lause elemendid, nende grammatilised funktsioonid (näiteks subjekti, objekti, modifikaatori rolli) ja nende semantilised suhted.

Sõltuvussüntaksianalüüs on eriti kasulik looduskeele töötlemise ülesannetes nagu masintõlge, automaatne kokkuvõtete genereerimine, informatsiooni väljavõte ja küsimustele vastamine. See meetod võimaldab sügavamalt mõista lausete tähendust ja struktuuri, eriti keelte puhul, kus sõnajärg võib olla paindlikum. Analüüsi tulemusena saadakse tihti graaf, kus sõnad on sõlmed ja nende vahelised sõltuvussuhted on kaared.