Suitsualarmsüsteemid

Suitsualarmsüsteemid on tulekahju varajase avastamise ja teavitamise süsteemide kogum, mis on mõeldud eluruumide, töökohtade ning avalike hoonete turvalisuse parandamiseks. Need võivad olla nii üksikud stand-alone suitsuandurid kui ka laiemad tulekahjusüsteemid, mis on ühendatud hoone elektrivõrgu ja/või sidevõrguga.

Süsteemid koosnevad detektorite, teavitus- ja kontrollseadmetest ning vajadusel keskühendusest, mis võimaldab alarmi edastada hoone turvakeskusesse või häiresüsteemidesse. Kõige levinumad detektorid on optilised ehk fotoelektrilised suitsuandurid, ionisatsiooniandurid ning termilised andurid. Optilised andurid reageerivad tavaliselt smoldering-tüüpi tuledele, ionisatsioonid reageerivad kiiresti flaming-vormidele ning termilised andurid avastavad märkimisväärse temperatuuritõusu. Kõige moodsamad süsteemid võivad kasutada kas juhtmega või traadita ning adresseeritavaid või konventsionaalseid detektoreid, võimaldades sisselogitud ja visuaalselt jälgitavat teavitust.

Paigaldamisel arvestatakse tootestandardid ja hoone eripärasid: andurid paigutatakse lae kõrgusele, tavaliselt magamis- või elutoas ning eemale köögi- ja vannitoa lähistest liialdamaks valeloid. Süsteemid on ühendatud helisignaalide ja visuaalsete vilkumistega ning võivad teavitada ka sissetulevaid päästeteenistusi või nutikamulti-voogude lahendusi.

Hooldus hõlmab regulaarset testimist, patareide või vooluvaru kontrolli ning korrapärast tolmu- ja mustuse eemaldamist. Tööaegsete standardid hõlmavad EN 54 perekonda ja eluruumides EN 14604 ning riiklikke regulatsioone. Suitsualarmsüsteemid ei asenda tuleohutust, kuid suurendavad vara ja inimeste ohutust, kui neid hooldatakse ja vajadusel uuendatakse.