suitsuandurid

Suitsuandurid on elamu- ja töökeskkonna ohutusseadmed, mis tuvastavad suitsu ning teavitavad kasutajaid heliga ja sageli vilguva visuaalse märguandega, et võimaldada varajast evakueerumist tulekahju korral. Need on levinud kodudes ja avalikes ruumides ning võivad töötada patareide abil või olla ühendatud peavõrguga, neil on tavaliselt varutoide.

Suitsuandurid põhinevad peamiselt kahel tehnoloogial: ionisatsioonil ja fotoelektril. Ionisatsiooniseadmed reageerivad kiirelt leegtele; fotoelektrilised seadmed tuvastavad tihti smolderivat või paksu suitsu. Paljud seadmed kasutavad mõlema tehnoloogia ühendust (duosensorid), mis suurendab usaldusväärsust.

Paigaldus: Soovitatav paigutus on lakke igal korrusel, eriti magamistubade läheduses ja väljapääsuteede ääres. Vältida köögi kohal või vannitoa läheduses olevaid asukohti, kus aur või õhuringlus võib põhjustada valehäireid. Õige paigutus aitab maksimeerida varajast märkamist.

Hooldus ja eluiga: Seadmeid tuleb regulaarselt testida (minimaalne kontroll kord kuus) ning kontrollida toiteallikate toimivust. Aku tuleb asendada vastavalt tootja juhistele; paljud aku-põhised üksused vajavad asendamist iga 1–2 aasta järel. Mains-toitega seadmete puhul kontrollitakse varutoidet või aku reservi. Vanemad seadmed tuleks umbes iga 10 aasta järel välja vahetada. Tolmu eest puhastamine aitab töökindlust säilitada.

Standardid ja kasutus: Euroopa standard EN 14604 reguleerib kodu suitsuandureid. Mõnes riigis on nõutud või soovitatav omavaheline ühenduvus, nii et ühe anduri signaal helisema paneb kogu maja. Soovitav on valida kahe sensoriga seadmed ning vajadusel integreerida need teiste turvasüsteemidega.