Suhtlusvõrgurünnakute

Suhtlusvõrgurünnakud, tuntud ka kui sotsiaalne manipuleerimine või petuskeemid, on kuritegelikud tegevused, mis kasutavad inimeste psühholoogilisi nõrkusi ära, et saada ligipääs tundlikule teabele, rahale või muudele väärtustele. Need rünnakud ei tugine tehnilistele haavatavustele, vaid manipuleerivad inimeste usalduse, hirmude või ahnusega.

Üks levinumaid suhtlusvõrgurünnakute vorme on andmepüügi ehk phishing. Siin püüab ründaja esineda usaldusväärse isiku või organisatsioonina (näiteks pangana või tuntud ettevõttena) ja meelitada ohvrit jagama isiklikke andmeid, nagu kasutajanimed, paroolid või krediitkaardiandmed. Seda tehakse sageli e-kirjade, sõnumite või võltsitud veebilehtede kaudu.

Teine levinud meetod on önboarding ehk pretexting, kus ründaja loob keeruka loo või ettekäände, et tekitada ohvris usaldust ja saada temalt soovitud informatsiooni. Samuti esineb vishing'ut ehk häälandmepüüki, kus rünnak toimub telefoni teel, ja smishing'ut ehk SMS-andmepüüki, kus kasutatakse tekstisõnumeid.

Kaitse suhtlusvõrgurünnakute vastu nõuab kriitilist mõtlemist, ettevaatlikkust ja teadlikkust levinud rünnakumeetoditest. Oluline on kahtluse korral kontrollida taotluste usaldusväärsust, mitte jagada tundlikku teavet ootamatute päringute korral ja kasutada tugevaid paroole ning kahefaktorilist autentimist.