Stimulaatsioon

Stimulaatsioon on protsess, mille käigus suurendatakse elundi, närvisüsteemi või käitumise aktiivsust teatavate stiimulite abil. See hõlmab nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõju ning võib olla lühi- või püsiv. Stimulaatsiooni mõju võib väljenduda tähelepanu, erutusvõime, õppimisvõime või motoorse tegevuse muutustes.

Stimulaatsiooni vormid jagunevad peamiselt sensoorseks, kognitiivseks ja füsioloogiliseks või meditsiiniliseks. Sensoorne stimulatsioon hõlmab visuaalset, auditiivset, taktilist ja lõhna- ning maitse stiimuleid. Kognitiivne stimulatsioon keskendub vaimse aktiivsuse, mälu ja probleemide lahendamise võime parandamisele. Meditsiinilised vormid hõlmavad elektrilist või magnetvälja stimulatsiooni, näiteks transkraniaalset magnetstimulaatsiooni (TMS) ja vagusnerva stimulatsiooni (VNS), samuti ravimite mõju stimuleerivat või ergutavat toimet.

Rakendusalad on laiad: rehabilitatsioonis pärast vigastusi või haigusi, neuroloogiliste või psühhiaatriliste seisundite ravis ning vanurite hoolduses kognitiivse ja sensoorse erutuse säilitamiseks. Koolitus- ja töökeskkondades kasutatakse pidevat stimuleerimist, et hoida tähelepanu ja funktsionaalseid võimeid. Stimulaatsiooni mehhanismid hõlmavad neuronnaerituvuse ja sünaptilise tugevnemise muutumist ning neuroplastilisust.

Riskid ja kaalutlused on olulised: sobimatu või liigse stimulatsiooni korral võib tekkida stress, ärevus, valu või meditsiinilisi tüsistusi. Seetõttu on tähtis individuaalne hindamine, juhendamine ja järelevalve ning rakendamisel järgida ohutus- ja eetikanõudeid.