Stigmatiseerimist

Stigmatiseerimine ehk stigmatiseerimise protsess on sotsiaalne nähtus, mille käigus isikud või rühmad omistatakse negatiivsed omadused ja sildistatakse teatud kategooriatesse. Seda soodustab sotsiaalne stereotüüpide kogum, mille kaudu inimesed hindavad ja eraldavad teistest ning milline on nende väärtus ühiskonnas. Protsess võib toimuda nii avalikus discursus kui ka väiksemahulistes kontaktides, ning see põhineb võimustruktuuridel, kus enamasti domineerivad rühmad kontrollivad tähenduste loomist.

Stigmatiseerimist põhjustavad ja suurendavad erinevad tegurid, sealhulgas identiteetide ja kuuluvuse märgistamine, ühekülgse või sündmuspõhise tähelepanu pööramine, ning sildid, mis seovad rühma tüüpiliste omadustega. Märgistuse ja selle tagajärjel tekkinud sotsiaalne tõrjumine võivad ilmneda otse diskrimineerimise või pehmete piirangute, näiteks juurdepääsu piiramisel tööle, tervishoiule või haridusele, näol.

Väljapuhutult võivad stigmatiseerimine ja selle internaliseerumine kahjustada inimeste enesehinnangut, ennetada abi otsimist ja suurendada sotsiaalset isolatsiooni. See võib ilmuda erinevates valdkondades, näiteks vaimse tervise, HIVi, puude, põlisrahvaste või madala sissetulekuga inimeste kogukondades.

Stigmatiseerimise vähendamiseks on oluline rakendada mitmekülgseid vastuseid: haridus ja teadlikkuse tõstmine, kontaktteooria kaudu loomuliku ja positiivse kontakt soodustamine, keele- ja kujutluste muutmine, ning seadusandlus ja organisatsioonilised praktikad, mis soodustavad võrdset kohtlemist ja eetilist suhtumist. Mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt avalikkuse hoiakuid, kogukondade kogemuste ja diskrimineerimise indikaatoreid, et jälgida muutusi ajas.