Stigmatiseerimise

Stigmatiseerimine on sotsiaalne protsess, mille käigus teatud inimeste või rühmade omadused või seisundid peetakse teistsugusteks ning neid tähistatakse kui alaväärseid või ohtlikke. Selline märgistamine võib kaasa tuua sotsiaalset tõrjumist, piiratud ligipääsu ressurssidele ning diskrimineerimist nii igapäevaelus kui institutsioonilistes kontekstides.

Teoreetiliselt on stigmatiseerimine seotud sildistamise, stereotüüpide ja eelarvamustega ning olenemata isiku soovidest võib see piirata tema sotsiaalset kaasatust. Erving Goffman kirjeldas stigma kui negatiivse identiteedi kroonilist märgistust, mis põhineb võimusuhetel ja normidel ning mis võib põhjustada sotsiaalset eraldatust.

Kontekstid ja näited: Stigmatiseerimine esineb tervishoius, vaimse tervise teemadel, puude või krooniliste haiguste korral, etnilise või usulise kuuluvuse, seksuaalse identiteedi või sotsiaalse klassi tõttu. Näiteks võib see takistada abivajajate ligipääsu teenustele või töölevõtmist ning suurendada enesehäbistust.

Tagajärjed: Stigmatiseerimine võib kaasa tuua sotsiaalset eraldatust, majanduslikke raskusi ning tervisega seotud riske. Lisaks võib stigmatiseerimine vähendada koostööd kogukonnaga ning piirata isikute vabatahtlikku osalust koolis, tööl ja avalikus ruumis.

Vähendamine ja vastupanu: tõhusaid lähenemisi hõlmavad teavituskampaaniad, kontaktipõhised sekkumised, koolitus ning meediapoliitika ning õiguslike kaitsemehhanismide tugevdamine. Oluline on kasutada kaasavat keelekasutust ja suurendada ligipääsetavust.