Sisesepõlemismootorid

Sisesepõlemismootorid on seadmed, mis muundavad kütuse keemilise energia soojusenergiaks ja seejärel mehaaniliseks tööks. Selle protsessi käigus toimub kütuse põlemine mootori sees, siseselt. Seda tüüpi mootorid on laialt kasutusel transpordivahendites, nagu autod, mootorrattad ja lennukid, samuti paljudes tööstuslikes rakendustes.

Põhiline tööprintsiip seisneb tsüklilises protsessis, mis tavaliselt koosneb neljast etapist: sissevõtt, kokkupressimine, tööja väljalase. Sissevõtu faasis segatakse kütus õhuga ja juhitakse silindrisse. Kokkupressimise faasis surutakse see segu kokku, tõstes selle temperatuuri ja rõhku. Tööfaasis süüdatakse kokkusurutud segu, mis põhjustab selle plahvatusliku põlemise ja tekitab kõrgsurve gaasid, mis suruvad kolvi alla, tekitades töö. Väljalaskefaasis eemaldatakse põlemisjäägid silindrist.

Sisesepõlemismootorid võivad kasutada erinevaid kütuseid, sealhulgas bensiini, diislikütust, maagaasi ja etanooli. Neid eristatakse ka süütemeetodi järgi: ottomootorid kasutavad sädesüüdet, diiselmootorid aga kompressioonsüüdet. Mootori efektiivsus ja heitgaaside tase sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas mootori disainist, kütuse kvaliteedist ja töötingimustest. Kaasaegsed sisesepõlemismootorid on läbinud märkimisväärse arengu, et parandada kütusesäästlikkust ja vähendada keskkonnamõju.