Sisepõlemismootorid

Sisepõlemismootorid ehk mootorid, kus kütuse põlemine toimub mootori sees, on mootorid, mida kasutatakse laialdaselt autodes, mootorratastes, lennukites ja paljudes muudes masinates. Peamine idee on muuta kütuse keemiline energia mehaaniliseks energiaks. Seda tehakse kontrollitud plahvatuste abil, mis suruvad kolbe ja tekitavad pöörlevat liikumist.

Sisepõlemismootorid jaotatakse tavaliselt kaheks peamiseks tüübiks: Otto-tsükliga bensiinimootorid ja diiselmootorid. Bensiinimootorites süüdatakse kütuse ja õhu segu sädemega süüteküünlast. Diiselmootorid seevastu ei kasuta süüteküünlaid; selle asemel surutakse õhk väga kõrge temperatuurini, mille järel süstitakse kütus, mis süttib ise. Mõlemad mootoritüübid töötavad nelja taktiga: sisselase, kokkusurumine, töö ja väljalase.

Lisaks nimetatud tüüpidele on ka teisi sisepõlemismootorite kategooriaid, näiteks kahetaktilised mootorid, mida kasutatakse tihti väiksemates seadmetes nagu muruniidukid või mootorsaed, kus need pakuvad lihtsamat konstruktsiooni ja suuremat võimsuse ja kaalu suhet. Erimootoriteks peetakse ka rotary ehk Wankeli mootoreid, mis kasutavad pöörlevaid kolbe. Sisepõlemismootorite efektiivsus on aja jooksul paranenud, kuid nad toodavad siiski heitgaase, mis on keskkonna seisukohast oluline probleem.