Sidevõrkudes

Sidevõrgudes tähistab mõiste sidevõrk alvõrku või alamvõrku, mis on osa suuremast arvutivõrgust. Sidevõrgud on loodud selleks, et eraldada liiklust, kontrollida ligipääsu ja parandada jõudlust. Need võivad olla füüsilised või virtuaalsed ning neid ühendatakse põhivõrguga ruuterite või kolmanda taseme lülitite kaudu.

Tehniline ehitus: Sidevõrgud kasutavad tavaliselt VLAN-e ja alamvõrkude (subnetide) kujul arvutivõrgu aadressiruume. Inter-võrgu suhtlus toimub kolmanda taseme lülitite või ruuteri vahel. Teenustena võib kasutada DHCP-d, DNS-i ja NAT-i; kaugjuhtimise jaoks on sageli VPN. Turvalisuse nõuetena rakendatakse ACL-e ja tulemüüri ning vajadusel DMZ-i public-facing teenustele.

Turvalisus ja haldus: Sidevõrkude eesmärk on piirata rünnakuid ja vähendada kahjustuste ulatust. Rakendatakse minimaalse õiguse põhimõtet, hooldatakse reeglistikku, monitooritakse liiklust ning kogutakse logisid. Mikrosegmentatsioon ja vajadusel SDN võivad võimaldada dünaamilist jaotust ning paremat nähtavust.

Kasutusvaldkonnad: sidevõrke kasutatakse ettevõtetes turvalisuse, jõudluse ja halduse parandamiseks; eraldatud külaliste võrgud; IoT- ja arendus-/testkeskkonnad; samuti DMZ-de ja pilveteenuste ühendamiseks.

Väljakutsed ja parimad tavad: kavandamise ja hoolduse keerukus, konfigureerimisvead ning NAT-läbikäimine võivad põhjustada lõkse. Hea tava on ühtne aadresside planeerimine, selge nimekujundus, rollipõhine ligipääs, mikrosegmentatsioon ja regulaarne audit ning jälgimine.