Sensorivõrgustikud

Sensorivõrgustikud ehk juhtmevabad sensorivõrgustikud (Wireless Sensor Networks, WSN) on hajutatud, iseseisvad sensorid, mis jälgivad füüsilisi või keskkondlikke tingimusi, nagu temperatuur, heli, vibratsioon, rõhk, liikumine või saasteained, ning edastavad kogutud andmeid kesksele kogumispunktile. Need sensorid töötavad sageli koos, moodustades võrgustiku, kus iga sõlm võib toimida nii sensorina kui ka ruuterina, edastades andmeid teistele sõlmedele.

Sensorivõrgustike peamised omadused on nende väike suurus, madal energiatarve ja juhtmevaba side. Need võimaldavad andmete kogumist raskesti ligipääsetavates või ohtlikes keskkondades, kus traditsioonilised juhtmega lahendused oleksid ebaotstarbekad. Võrgustiku arhitektuur võib olla erinev, alates tähestruktuurist kuni keerukamate võrkudeni.

Sensorivõrgustikke kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas keskkonnaseire (kliimamuutuste jälgimine, metsatulekahjude varajane avastamine), põllumajandus (taimede kasvu ja niiskuse jälgimine), tööstus (masinate seisukorra jälgimine, protsesside optimeerimine), tervishoid (patsientide kaugseire) ja linnade haldus (liiklusjuhtimine, energiatarbimise jälgimine).

Nende tehnoloogiate areng on kiire, keskendudes jätkuvalt energiatõhususele, andmete töötlemisele sõlmedes (edge computing) ja võrgustike turvalisusele.