tähestruktuurist

Tähestruktuur viitab tähtede üldisele paigutusele ja jaotumisele universumis. See hõlmab nii üksikute tähtede kui ka suuremate tähtede kogumite, nagu galaktikad ja nende klastrid, organiseerumist. Tähestruktuur ei ole juhuslik, vaid on kujunenud gravitatsiooni ja kosmoloogiliste protsesside mõjul.

Väiksemal skaalal tähendab tähestruktuur tähtede paiknemist galaktikate sees. Galaktikad ise on suured süsteemid, mis koosnevad miljarditest tähtedest, gaasist, tolmust ja tumedast ainest, mis on omavahel seotud gravitatsiooniga. Galaktikad võivad olla erineva kuju ja suurusega, näiteks spiraalgalaktikad, elliptilised galaktikad ja ebakorrapärased galaktikad. Tähtede jaotus galaktika sees ei ole ühtlane; tihedamad piirkonnad, nagu galaktika keskmes või spiraalharudes, sisaldavad rohkem tähti.

Suuremal skaalal moodustavad galaktikad omakorda suuremaid struktuure, mida nimetatakse galaktikaklastriteks ja superklastriteks. Need on universumi suurimad tuntud gravitatsiooniliselt seotud struktuurid. Nende vahel on suured tühjad piirkonnad, mida nimetatakse kosmoloogilisteks tühimikeks. See suurem struktuur, mida nimetatakse universumi suuremahuliseks struktuuriks, meenutab võrku või vahtu, kus galaktikad paiknevad niitjateks keerdudeks ja seinteks, mis ümbritsevad tühimikke. See võrgustikuline struktuur on tulemus varajase universumi tihedusfluktuatsioonidest, mis gravitatsiooni toimel aja jooksul kasvasid.