Sekveneerimine

Sekveneerimine on protsess, mille käigus määratakse nukleiinhappe (DNA või RNA) kindel järjestus. See on üks bioloogia ja geneetika alustaladest, võimaldades teadlastel lugeda elusorganismide geneetilist koodi. Sekveneerimise tehnoloogiad on aja jooksul märgatavalt arenenud, alates varasematest Sangeri sekveneerimise meetoditest kuni tänapäevaste kõrgjõudlusega sekveneerimisplatvormideni.

DNA või RNA järjestuse määramise tulemused on olulised mitmesugustes teaduslikes ja meditsiinilistes rakendustes. Geenide funktsioonide uurimine, haigustega seotud geneetiliste variantide tuvastamine, evolutsiooniliste seoste analüüsimine ja mikroobikoosluste uurimine on vaid mõned näited. Inimese genoomi projekt, mis oli üks esimesi suuri sekveneerimisprojekte, näitas selle tehnoloogia potentsiaali.

Sekveneerimise protsess hõlmab tavaliselt nukleiinhappe fragmentide lõhkumist, nende järjestuse määramist ja seejärel saadud fragmentide kokku panemist, et taastada originaaljärjestus. Erinevad sekveneerimistehnoloogiad kasutavad selleks erinevaid biokeemilisi ja füüsikalisi printsiipe. Sekveneerimise andmete analüüs nõuab keerukaid bioinformaatika tööriistu ja algoritme, et töödelda ja tõlgendada suuri andmemahtusid.