Seeninfektsioonide

Seeninfektsioonide ehk seenteinfektsioonide mõiste hõlmab haigusi, mille põhjustavad seened. Enamik neist mõjutab nahka, juukseid või limaskestasid ning on tavaliselt kergemad kui sügavad infektsioonid. Kõige levinumad vormid on dermatofütoosid (naha ja küünte infektsioonid nagu sportlase jalg ja küüneseene) ning kandidoos. Harvemad seeninfektsioonid võivad puudutada hingamisteid, seedetrakti või vereringet, eriti immuunpuudulikkusega inimestel.

SeenInfektsioonide riskitegurid hõlmavad soojat ja niisket nahka, naha lõhesid või vigastusi, pikaajalist antibiootikumide või kortikosteroidide kasutamist ning diabeeti, vanust või immuunpuudulikkust. Need tegurid soodustavad seente kasvu ja levikut nahal või limaskestadel ning harvemini sügavamate või süsteemsete infektsioonide arengut.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja laboratoorsetel testidel. Nahaproovide mikroskoopiline uurimine KOH-lahuse abil aitab seened ära tunda; vajadusel kasutatakse seenekultuuri või PCR-analüüsi. Rasketes või sügavamates infektsioonides võib abiks olla vereanalüüs või muud lisauuringud, eriti kui on kahtlus süsteemse leviku kohta.

Ravi sõltub infektsiooni tüübist ja raskusest. Enamikul juhtudel alustatakse kohaliku antimükootilise raviga (nt terbinafiin või klotrimasool). Vajadusel antakse suukaudseid antimükootikume (nt fluconazole, itraconazole), eriti küünteinfektsioonide või sügavamate infektsioonide puhul ning immuunpuudulikkuse korral. Ekspertarsti juhend on soovitatav, et valida õige ravim ja kestus.

Ennetus keskendub naha kuivana ja puhtana hoidmisele, niiskuse vähendamisele, hingavate sokkide ja sobivate jalanõude kasutamisele ning isiklike tarvikute jagamise vältimisele. Diabeedi kontroll ja varane ravimine aitavad vähendada seeninfektsioonide esinemist.