Salvestusstruktuure

Salvestusstruktuure tähistab erinevate viiside kogum, kuidas andmeid füüsilisel või loogilisel tasandil salvestatakse ning leitakse. Need struktuurid mõjutavad andmete kättesaadavust, päringute ja kirjutamise jõudlust ning ruumi kasutust. Ta tuleb käsitleda nii füüsilise salvestuse kui ka loogilise organiseerimise kontekstis.

Füüsilisel tasandil puudutatakse, kuidas andmed paiknevad salvestusalus, näiteks kõvakettal või SSD-l. Üksikud plokid võivad olla järjestikustes kohtades (kontigselt allokatsioon) või hajutatult (mittetight allocation), kus andmepooled on eri kohtades ühendatud linkide või indeksitega. Extents on plokkide suuremad kogud, mis moodustavad ühe loogilise suurema üksuse. Salvestusruumi haldamisel kasutatakse ka järjestamist, ruumi jaotust ning vigade parandamist hõlmavat logimist (journaling), mis aitab säilitada järjepidevuse.

Loogiline tasand hõlmab failide ja kataloogide organiseerimist ning metaandmete haldust. Failisüsteemid haldavad inode või sarnaste metadatastruktuuride abil failide omadusi, kättesaadavust ja ruumi jaotust. Indeksid kiirendavad ligipääsu: tavaliselt kasutatakse B-tüüpi või B+-puu indekseid, mis pakuvad kiiret otsingut ja järjepidevat lisamist, ning hajuhindureid (hash-indekseid) kiireks täpsuseks. Tekstid ja suurandmete otsingule on olulised invert-indexid, mis seovad sõnavõtete ja dokumentide ning nende asukohtadega.

Failisüsteemide näidetena mainitakse EXT4, NTFS ja sarnased lahendused, mis erinevad metaandmete korralduse ja vigade parandamise mehhanismide poolest. Andmebaaside maailmas on olulised lehekeste või plokkide salvestus ning indeksistruktuurid (nt B+-puud) päringute jõudluse suurendamiseks; veerusises (column-store) versus ridade salvestus (row-store) erinevad optimeerimised mõjutavad jõudlust. Salvestusstruktuuride valik sõltub andmete suurusest, töökoormusest ja nõutavast järjepidevusest. Uued süsteemid kombineerivad viise, et tasakaalustada kiirust, ruumi ja usaldusväärsust.