Röntgenpildistamist

Röntgenpildistamine, tuntud ka kui röntgenuuring, on meditsiiniline kuvamistehnika, mis kasutab röntgenikiirgust, et saada pilt keha sisemusest. See tehnoloogia on üks vanimaid ja laialdasemalt kasutatavaid diagnostilisi vahendeid meditsiinis.

Röntgenikiired läbivad keha erineva tihedusega kudesid erineval määral. Luud, mis on tihedamad, neelavad rohkem röntgenikiirgust ja ilmuvad pildil valgetena. Pehmemad kuded, nagu lihased ja rasv, lasevad rohkem kiirgust läbi ja ilmuvad tumedamatena. Õhk kopsudes laseb kiirgust peaaegu täielikult läbi ja ilmub pildil peaaegu mustana. See erinevus neeldumises võimaldab luua kontrastsed pildid, mida saab kasutada erinevate seisundite diagnoosimiseks.

Röntgenpildistamist kasutatakse laialdaselt luumurdude, infektsioonide (nt kopsupõletik), südamehaiguste, kasvaja jms diagnoosimiseks. See on suhteliselt kiire ja mitteinvasiivne protseduur. Kuigi röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus ja sellega kaasneb teatav terviserisk, on tänapäevased seadmed ja protokollid loodud nii, et kiirgusdoos oleks minimaalne ja kasu protseduurist ületaks riskid enamikul juhtudel.

Pildid salvestatakse digitaalselt või varem füüsiliselt filmile. Radioloog, spetsialist meditsiiniliste piltide tõlgendamises, analüüsib röntgenipilte ja koostab aruande, mis edastatakse raviarstile.