Roostevaba

Roostevaba teras on terasest koostis, mille korrosioonivastane omadus tuleneb passiivkihi moodustumisest pinnale. Kroomi sisaldus on tavaliselt vähemalt 10,5%, mis võimaldab moodustada kaitsekihti ja taastada selle kahjustuste korral. Enamasti lisatakse teisi elemente, nagu nikkel ja mõnikord molübdeem, mis parandavad korrosioonikindlust, vormitavust ja töövõimet.

Peamised klassid on austenitilised (nt 304, 316), ferriitilised (nt 430) ja martensiitsed (nt 410). Austenitilised terased pakuvad head vormitavust ja kõrget korrosioonikindlust; 316 sisaldab molübdeemi, mis suurendab vastupanu soolakattele keskkondadele. Ferriitilised terad on sageli odavamad ja hea korrosioonikindlusega, kuid vormitavus ja keevitatavus võivad olla piiratud; martensiitsed terased on tavaliselt tugevad ja kõvad, kuid vormitavus on piiratud ning need võivad vajada spetsiaalset töötlust.

Kasutusalad hõlmavad köögitarbeid ja köögipindu, toiduainetööstuse seadmeid, meditsiiniseadmeid, arhitektuuri ja ehitust, torude ning paigalduse rakendeid. Roostevaba teraseid valitakse nende korrosioonikindluse, paremast puhtuse ja esteetilise välimuse tõttu.

Hooldus ja standardid: roostevaba teras on suhteliselt hooldusvõimeline, kuid roostetõrjevahendeid tuleb valida hooletult; kloori- ja tugevaid happeid sisaldavad puhastusvahendid võivad pinnale kahjulikult mõjuda. Puhastamisel kasutatakse pehmeid lappe ja neutraalset puhastusainet; passivatsiooni säilitamiseks võib vajadusel kasutada sobivaid vahendeid. Tuntud standardid hõlmavad EN 10088 (roostevabad terased), ning klassifikatsioone nagu EN 1.4301 (304) ja EN 1.4401 (316); AISI/ASTM vasted (304, 316) on laialdaselt kasutatavad.

Historia: roostevaba terase arendamine ja laialdane kasutuselevõtt alustati 20. sajandi algul, mille tulemuseks on selle laialdane levik tänapäeva tööstuses.